Ettevõtja elu läheb kergemaks

Avalikkusele on võinud jääda mulje, et statistikaamet pole ettevõtete aruandluskoormuse vähendamiseks teinud muud kui ähvardanud sunnirahaga. Tegelikult on ettevõtjate seas tehtud selgitustööd nii andmete esitamise vajalikkuse kohta kui ka pidevalt vähendatud nende halduskoormust.

Ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tellimuse täitmiseks teeme aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt registrite andmeid. Need ei kata kogu statistika tegemise vajadust, mistõttu küsime ettevõtetelt andmeid juurde.

Ligi poolte elektrooniliste küsimustike puhul kasutame küsimustike eeltäitmist registrite andmete põhjal. Näiteks kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on 80% tema aruandest statistikaametile eeltäidetud ja raamatupidajal tuleb lisada vaid 20%. Samuti kasutatakse ühe küsimustikuga kogutud andmeid erinevates statistikatöödes, mitte ei küsita iga kord uuesti. Väikeettevõtete puhul on küsitletavate ettevõtete arvu vähendatud, samuti eemaldatakse küsimustikest asjakohasuse kaotanud näitajad. Siiski võib suurematel ettevõtetel olla tunne, et koormus on jäänud samaks.

Küsime, kui midagi on puudu

Kogume andmeid ettevõtetelt juurde ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei ole, registrite andmeid ei ole võimalik panna otsesesse vastavusse riikliku statistika definitsioonidega, andmed tekivad registritesse liiga hilja või erineva sagedusega või mõnel juhul pole mõistlik vajalikke andmeid registritesse kogudagi. Registrites mitteolevate andmete kogumise alternatiiv oleks nn kohapealne mõõtmine, kus statistik viibib pidevalt ettevõtja kõrval, kuid selle tarbeks kuluks ka oluliselt rohkem inimesi ja riigieelarve raha.

Statistika tegemiseks otsime pidevalt ka alternatiivseid andmeallikaid. Suurandmetest analüüsime Eleringi elektritarbimise tunniandmestiku andmeid, et hinnata nende sobivust majandusüksuste elektri tarbimise ning leibkondade energia kasutamine eesmärkide väljaselgitamiseks ning asustamata või sesoonselt kasutatavate eluruumide arvu ja paiknemise hindamiseks.

Viimase viie aasta jooksul on registreeritud äriühingute arv äriregistris kasvanud kolmandiku võrra ja tegutsevate äriühingute arv ligi veerandi. Samal ajal on statistikaametile küsimustikke esitavate aruandekohustuslaste arv tänu valikuuringute kasutamisele ja registrite kasutuselevõtule püsinud stabiilselt 40 000 piires. Seega on suhteline koormus pigem vähenenud.

Koostöö ettevõtete ja erialaliitudega toimub, selgitatakse nii andmete kogumise vajalikkust kui ka koolitatakse küsimustike täitjaid. Kahjuks on ühe suuremahulise küsitluse valimis olevast 2000 ettevõtjast valmis koolitusel osalema vaid alla 1%.

Kõhutundest ei piisa

Statistikaamet ei kogu andmeid iseenda jaoks, vaid täidab ministeeriumide ja Euroopa tarbija tellimust. Ministeeriumid ja erialaliidud on avaliku huvi esindajad, kes seisavad hea selle eest, et nende valdkonnas oleks riiklik statistika, mida on vaja Eesti elu edendamiseks ja riiklikul tasemel otsustamiseks. See on üsna loogiline, sest valdkonda õiguslikult reguleerivad asutused ei saa otsustada kõhutunde alusel ja faktipõhised otsused ongi konkreetselt ettevõtjate huvides. Asjakohased numbrid otsuste tegemise juures on nagu maitseained hea toidu valmistamise juures. Uurida sealjuures pidevalt, kes missuguseid maitseaineid toidu valmistamisel kasutab, on küll huvitav tegevus ja hea teada, aga kindlasti mitte alus ütlemaks, et seda või teist pole vaja.

Enamik inimesi, kes ajalehest põnevat uudist loevad, ei teadvusta, et oluline osa faktilist teavet ongi kokku pandud mõnele riigiasutusele esitatud andmetest või küsitluses antud vastuste põhjal. Rääkimata sellest, et oskaks selle infokilluga seostada statistikaameti nn tülikaid küsimustikke. Paljud ei tea, et Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat ei tee ise ühtegi uuringut, vaid koondab liikmesriikide statistikaametitest saadava statistika ja avaldab selle. Muuhulgas määratakse nende numbrite järgi ka liikmesriigile liikmemaks jne.

Statistikaameti pakutava info kvaliteedi suhtes on kõige kriitilisemalt meelestatud tarbijad ettevõtjad. Enamasti on põhjus see, et andmeesitajast statistika kasutaja rolli sattudes soovib ettevõte saada hoopis detailsemat teavet, kui ta ise on andmete esitamisel valmis esitama, ning samuti soovib ta, et turu hindamiseks vajalik statistika valmiks kiiremini.

Kui kõik asjaosalised kogutud teabe vajadusest ja eesmärgist ühtemoodi aru saavad, siis on ka mõistliku tasakaalu saavutamine kohustuse ja kasu kontekstis realistlikum kui kunagi varem.